Saatsin peale pikka uurimist Dr. Toomas Sillakivile meili, mitte sellepärast, et joosta opile, sest seda ma lootsi just vältida, vaid konkreetsema ravi/dieedi saamiseks. Peale seda, kui saatsin kirja, küsis paar küsimust, siis suureks üllatuseks nädal hiljem sain kliinikumist kõne, mind on arst pannud maovähendus operatsiooni nimekirja. Kuna ikkagi see oli mulle ootamatu ja mitte üldse ka eesmärk, siis loobusin kohe. Registraator ütles, et kui ümber mõtlete helistage tagasi, sest aeg on niikuinii alles 10 jaanuar 2012.a.
Peale pikka vestlust abikaasaga olin valmis kaaluma siis seda võimalust ja helistasin tagasi. Ta ütles mulle hea lause: "Kas võtad tablette 5 aastat lootuses, et äkki saad midagi alla, või käid opil ja saad u aastaga alla ja oled juba 4 aastat õnnelikum!"
Dr. Sillakivi on oma ala parimaid kirurge ja teda soovitasid ka teised. Hakkasin uurima siis täpsemalt selle kõige kohta. Abikaasal on üks hea omadus, et kui ta millestki huvitub või kokkupuutub, siis ta uurib väga põhjalikult kõike seetõttu teadsin, et ta on 100% läbi mõelnud selle omapoolse soovituse mul minna opile. Ta andis lugeda Marguse blogi, mis on väga hästi kirja pandud, aga kõik teised keda mina tundsin....kõikidel on lause MA EI KAHETSE SEDA! SEE AITAS MIND! TEEKS VEEL KUI VAJA! aga ikka keegi ei rääkinud, et mis tunne ikka on peale oppi jne.
Õnneks võtsin julguse kokku ja tutvusin ühe inimesega, kes selle läbinud ja palusin ausat vastust. Ütleme nii, et mul vajus süda kurku kui lugesin tema kirja ja ka mees ehmatas. See tegi asja reaalseks. Ei ole ikka nii, et teen aga snip-snip ja kaal kaob ja lilled õitsevad, linnud lendavad ja ükssarvikud kakavad vikerkaari :D
See on ka põhjus, et miks ma tegin selle blogi, et anda ka omalt poolt reaalse tunde sellest, mis ees ootamas mõnda.
No comments:
Post a Comment