Esimene päev oligi kõige raskem, sest ma ei tohtinud isegi juua ja eks uued augud minu ihus olid valusad, sain siis rindkere alt paremalt-vasakule 5 auku 1õmblus+2õ+2õ+3õ+ dreenikauk. Öösel oli kõige hullem, kui käisin vetsus siis lausa pesin vähemalt oma suud...vajasin vett. Kõht oli paistes ja eks valus ka. Hommikul toodi mulle tassitäis sinist vedelikku, et kui see kajastub dreeni voolavas veresegus, siis on kuskil lekkimine, seda õnneks ei juhtunud ja öeldi, et päeval võetakse dreen välja. Selle võtmine polnud õnneks valus (kuigi palatikaaslasel oli väga valus), nägin siis alles oma sõjahaavu, sellili oli naljakas vaadata kuidas külje pealt sisse viidud dreen oli sellise ussina naha all näha ja ulatus oma 10cm roieteni. Tehti õmblus lahti ja tõmmati voolik välja. Tasapisis sain jooma, kuna vesi oli jube vastik lürpida nii palju, siis lasin tuua siirupit ja ämm tõi Helluse joogijogurtit. 3 päeval anti juba haigla poolt ka jogurt, mis tundus niiiii paks ja raske juua.
Magamine oli väga raske lisaks kogu liikumisele, voodist sain üles ja pikali ainult tänu voodi äärte ja ülevalt rippuva toega. Magasin suure imega ainult sellili või vaevu paremal küljel.
Õnneks oli mul väga lahe palatikaaslane, kes oli sama jubedas füüsilises olekus nagu minagi ja me siis jalutasime koos ja hoidsime oma kõhtu kinni suurest naerust :D
Õnneks iga päevaga läks ikka olek paremaks ja koduigatsus lõi juba naha alla. Ma pidasin niiii vapralt vastu aga kui 4 aastane tütar telefonis küsib:"Emme kas ma võin sind kallistada, luban, et kallistan õrnalt, et sul valus ei oleks" , ma täiega murdusin ja hakkasin lakkamatult nutma.
No comments:
Post a Comment