Kaunist uut

Kohe-kohe saab täis aasta opist ja saan nö lõpliku info panna, kuid näitame ikka pilti ka ...pole paha kui lubate ise ka öelda ;)

11 kuud

Algkaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5 kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5 kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3 kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 6 kuud- 70,5kg, kaalukadu -33,5 kg (kuuga kaotasin 1,2kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 7 kuud- 67,5kg, kaalukadu -36,5 kg (kuuga kaotasin 3kg)...(kõhu ümbermõõt 82cm)
• 8 kuud- 65kg, kaalukadu -39 kg (kuuga kaotasin 2,5kg)...(kõhu ümbermõõt sama)
• 9 kuud- 63kg, kaalukadu -41 kg (kuuga kaotasin 2kg)...(kõhu ümbermõõt 79cm)
• 10 kuud- 61,5kg, kaalukadu -42,5 kg (kuuga kaotasin 1,5kg)...(kõhu ümbermõõt sama)
• 11 kuud- 61,3kg, kaalukadu -42,7 kg (kuuga kaotasin 0,2kg)...(kõht on ikka sama!)

Nii ta siis juba on, kuigi olen  üritanud jätta kaalu seisma 63kg peal siis ikka kaotan kaalu, eks raske töö periood on teinud oma osa. Vähemalt edasi ei ürita, mu pole oluline :)

Kammitsetud

Hoiatan ette, et ma nüüd virisen :)
Tänu 2 nädalat tagasi läbitub opile ja sellest tingitud 2,5 kuud kestvale "printsessi" perioodile olen ma nii vastikus seisus. Ma ei saa üldse liikuda!
Ok kõndida ma saan ja tohin aga niiii raske on endale pidevalt meenutada, et ei tohi joosta, tõsta ja võimeda :(
Õnneks tegelen nö kaaluseiskamisega aga näen ju kuidas mu ihu muutub vedelaks. Nahk ja lihased on kaotanud igasuguse pingutuse ja kõik on ripakil :/

See on tegelikult rõõmustav, et mitte liikumine mind häirib, kuna ma ei ole täiskavanuna olnud väga liikuv inimene. Samas arusaadav ka, et miks ma taga nutan, aastaid raskuse alla mattunud keha soovib ennast liigutada, sest hea ja kerge on :)
Eks ravin ennast vaikselt edasi ja üritan üle olla, vast uuel aastal hakkan liigutama uuesti ja siis vast proovin oma tärganud fitness hullust ;)

10 kuud

Algkaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5 kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5 kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3 kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 6 kuud- 70,5kg, kaalukadu -33,5 kg (kuuga kaotasin 1,2kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 7 kuud- 67,5kg, kaalukadu -36,5 kg (kuuga kaotasin 3kg)...(kõhu ümbermõõt 82cm)
• 8 kuud- 65kg, kaalukadu -39 kg (kuuga kaotasin 2,5kg)...(kõhu ümbermõõt sama)
• 9 kuud- 63kg, kaalukadu -41 kg (kuuga kaotasin 2kg)...(kõhu ümbermõõt 79cm)
• 10 kuud- 61,5kg, kaalukadu -42,5 kg (kuuga kaotasin 1,5kg)...(kõhu ümbermõõt sama)

Soovitus "uutele"

Viimase nädalad on minu juurde toonud mitu murelikku opile minejat, kes näevad minu hetke olukorda ja loevad ka foorumites jne igasuguseid jutte ja on lausa paanika äärel. See otsus võtta ette selline op pole kergekäeline ja seetõttu muidugi reageerid ainult selle peale, mis negatiivne.
Mul oli esmaspäeval operatsioon... protseduur oli nö kerge, kuid põhjus raske. Kuna see on väga isiklik ja ei puutu MITTE MINGIT MOODI mao oppi või kaalukaotusesse, siis ei räägi ma sellest lähemalt!
Kui ma meenutan jälle juba siin blogi alguses oma juttu, kuidas haiglast koju saades, tulin ja nutsin, sest sain autos teada, et mul on magu maha õigatud ja kuda ma söön...siis ei imesta teie hirmu! Aga kui sa ei usu endasse "Ma saan hakkama!" siis pole midagi teha!
Jah ma käisin jalaopil, see oli kõhnumisega seoses!!! Aga mõelge nüüd, seda veeni nägin ma juba ülekaalulisena ja poleks see meeletu pekk sääremarjalt taandunud (tänu millele nägin kohe eriti hästi veeni) oleks ma juba tugevas põletikus veeniga elanud veel mitu aastat ja milline oleks siis tagajärg olnud!?!?!?
Muidugi jääb see negatiivne enne silma, kuid kui vaatad juba lõpptulemuse saavutanud inimesi, siis see peaks ju andma kindlust. Inimesed on VÄGA erinevad, kes oksendab, kes saab süste, jne. Nagu ka abielu või lapse kasvatamine, mida ei saa teha 100% mingi raamatu järgi, sa võid saada ainut osaliselt õppesõnu, kuid mitte elada 100% selle järgi.
Suurim soovitus, mida annan ongi see, et tule kasvõi kokkusaamistele ja loe blogisid/foorumit nii, et märka ka seda positiivset lõpptulemust.

See operatsioon ei ole rikkunud minu elu, eriti mis puudutab seda tervise poolt.....pigem just paljutel on jama kasvanud enesekindusega, mida tihti ülbuseks peetakse..."plõksin" nagu mu kaasa ütleb :D

Tere mina siin...

Vahel mõtlen, et miks ma siis siia üdse kirjutan, keegi ju ei loe aga näed kuu aega pausi ja saan kohe riielda, et miks ei teata kuidas mu edeneb :D

Jala opist on möödas u 1,5 kuud. Noh ütleme nii, et taastun hästi. Paistetus on kadunud, õmblused nii minimaalsed. Vahel teeb veel pistelist valu, jala on nüüd näha pruunikad jäljed, kus jooksis see põletikus veen. Natukene on ka muhklikku ja kõva (ka valulikku) verevalumit aga see kökimöki :P
Kartsin kõige rohkem seda, et ma ei saavuta ju diivani lamades kaalukadu ...ei julgenud ka seetõttu kaalulgi käia, kuid ma suutsin ikkagi 2kg kaotada :)
Kuid negatiivne pool on see, et tänu üliminimaalsele liikumisele ma tunnen ja näen kuidas keha on lodevaks muutunud :( See on jube, kuigi ma olen 40kg kergem, tunnen hetkel ennast sama halvasti ja koledalt nagu enne, sest tunnen, et oleks nagu kaotanud kontrolli oma keha üle...nagu ennegi.....
Liikumine liikumiseks aga ma ei saa isegi võimelda.
Hetkel ma juba jalutan, kuigi joosta ei saa veel. Ja saan liigutada nii, et ei venita jalga.
Kohtusin reedel ka teise "omasugusega" (selles mõttes, et sarnane algkaal ja opi kuupäev), ta näeb MEGA välja, kõht korras ja mõõdud ilusad. Minul on jätkuvalt kõht suur mure, see on nii rebendites, et vedel nagu kallerdis, sedasi rippu vajunud ja nüüd avastasin uue mure...kube on ka vajunud. Samas olen ma niiii kondiline. Veider on see, et võrreldes teistega puuduvad mul ribid.
Ma ei tea kas ma kuskil enne juba kirjutasin, et meenutasin kuidas 10 a tagasi oli mul kintsu ümbermõõt 64cm, kahju, et ma lõpus ei mõõtnud aga nüüd on see 54cm.
Söögi suhtes on oksendamine vähenenud, kuid mitte kadunud. Ikka on asju mida magu sellel hetkel ei soovi. Vahe vaatad oma sööki ja mõted, väkk, milleks ennast üldse piinata...sööma toitu lihtsalt seepärast, et pean.
Kuid vaatame, mis aastalõpp toob, sest mul on tuemas väga raske periood.
Hetkel kaal kõigub ja tundub, et olen saavutanud oma soovitud seisaku, kõikumine 64.2-63kg vahel. Ja ma ei pürgi enam vähemaks. Mitmed inimesed juba kommenteerivad, et ära enam ja väga palju on jama sellega, et (kusjuures meditsiini töötajad) öeldakse "Kas te minestate, või on halb" sest ma pidavat olema valge ja kahvatu. Sama arvatakse ka mu külas, et ma vist haige, sest olen kahvatu.
Juuste puhul avastasin, et olen läike tagasi saanud :) ja uued karvad kasvava pähe mühinal :)
Aga kardan, et nüüd kui tunnen rõõmu, et saan juba tasapisi liikuma tuleb suuuuuur tagasilangus. Nädaa pärast on mul operatsioon....saate aru 3 oppi siis ühe aasta sees :/.......ja mul on lubatud minimaalne liikumine, kõik võimlemine, jooks, ujumine jnejneejne kõik keeatud kuni aasta lõpuni :( Tuleb raske aeg :(

9 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 6kuud- 70,5kg, kaalukadu -33,5kg (kuuga kaotasin 1,2kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 7kuud- 67,5kg, kaalukadu -36,5kg (kuuga kaotasin 3kg)...(kõhu ümbermõõt 82cm)
• 8kuud- 65kg, kaalukadu -39kg (kuuga kaotasin 2,5kg)...(kõhu ümbermõõt sama)
• 9kuud- 63kg, kaalukadu -41 (kuuga kaotasin 2kg)...(kõhu ümbermõõt 79cm)

Anonüümsus!

Ma ei häbene, et käisin opil aga samamoodi nagu ühiskond pole alati puudega inimeste suhtes tolerantsed, siis ei ole nad ka ülekaaluliste suhtes. Nagu juba enne öeldud, siis vaadatakse ülekaalulist ja esimene mõte on: ta on LAISK sest ei liigu....ta ÕGIB....ja selline arvamus jääbki saatma.

Seetõttu ka mina ei  räägi, et ma opil käisin, omad küll võivad kiita aga võõrad hakkavad laitma. Mitte kedagi ei huvita jutt, et harva satume me sellise opi peale oma ülekaaluga seoses, pigem on meil mingi kaasnev haigus! Kokkusaamistel kuuled, kellel mingi diabeedi tüüp, vererõhu jamad, liigesed, jne
Sama endalgi, kes vähegi vaevunud algusest peale lugema minu blogi, see saab ka aru!
Eks ta ole keeruline teema. Tihti uurivad just selised kellel võib olla sellest nö "ideaal kaalust" ainut 10 lisakilo, no ja mida sa siis vastad sellisele, temale kärataks küll, et toitu tervislikult ja liigu natuke :)
Umbes 4 kuud peale oppi tuleb selline arusaamine, kus tajud, et nüüd pean ma ISE hakkama muutma seda kaalu. Kogu minu edasine liikumine ja söömine mõjutab seda õpptulemust!!!!!
Palju on olnud neid, kes liiga mugavaks muutuvad, hakkavad suvalt sööma ja ei liigu. Nemad kas jäävad tammuma kohapeale või isegi liiguvad tagasi :(
Viimase aja on mitu tuttavat selle blogi leidnud, ma vastan hea meeega kõikidele küsimustele, kui palun ikkagi vastutasuks diskreetsust!!!!!!! See on ikka minu elu ja minu "saladus".

Veeniop

Kopsakana juba märkasin oma sääremarjal tumedat ja laia veeni, aga nüüd kõhnenedes tuli see nähtavale ja hakkas tüli tegema.
Perearst keedus mulle andmast kirurgile saatekirja ja käskis mul võtta ühendust opereerinud arstiga. Ma siis võtsin ja piisas ühest pilgust kui määras mulle esimese opi aja :)
Täna oli op!
Sellised sõjamaalingud tehti enne jalale, tegu siis kõige probleemsemate kohtadega....

Päris korralik.

Eks ootamine oli ebamugavat pikk, ei suutnud terve öö magada ja enne oppi hakas uni murdma, aga samas kui ärkasin, siis nagu oleks tunde mõnusat lõunauinakut teinud :D

Nüüd on jalg selline...

 Vedas, et kubemeveen korras veel oi, muidu oleks pilust saati kinni :D ja sedasi kuu aega ;)
Arvasin, et mul läheb vähe kergemalt aga jalale astuda ma ei saa praktiliselt ja mul on keelatud 1-2 nädalat üle 15 minuti jalga rippus hoida, rääkimata seismisest ja liikumisest.
Hetke ma ei tea mitu õmblusega haava mul on , sest jalg on nii tugevalt kinni pandud, reedab ainult mõningane valu piirkond ja kodus avastati, et mul sääremarjal haav on läbi sidemete ja elastiksideme suure laigu teinud. Homme võtab arst korra maha ja puhastab haavad, siis saan ka targemaks :)
Aga vot nii ebamugavaks muutus mu elu ....
Vähe sellest, et pidin seda kõike täna abikaasata läbima olen sedasi vigasena terve nädal 3 lapsega üksi.
Eks saame hakkama, alles oli ju palju raskem op ;)

8 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 6kuud- 70,5kg, kaalukadu -33,5kg (kuuga kaotasin 1,2kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 7kuud- 67,5kg, kaalukadu -36,5kg (kuuga kaotasin 3kg)...(kõhu ümbermõõt 82cm)
• 8kuud- 65kg, kaalukadu -39kg (kuuga kaotasin 2,5kg)...(kõhu ümbermõõt sama ;))

Kuigi siin ei tundu, siis väga suur see vahe, siis need uued püksid on tegelikult puusakad.

No mis seal ikka vööümbermõõt on sama. Pikali oles on vaade juba nagu anoreksikul...puha kondid, samas vedel nahk ja pekk voolab nagu tatt külje peale :D

Esmasp lähen opile :(

Aga eks tööd on jätkuvalt söömise ja liikumisega. Ei ole see ikka nii lihtne nagu enamus arvab, et nüüd oi opp ja kaal imeväel kaob.

Aasta vahet pildis

KÕIGE suurem ja tähtsam sündmus minu jaoks on meie pulmaaastapäev, sest meie tegime juba algusest peale, et see päev teeme perepilti!

Eelmine aasta nägin välja ma siis oma tippkaalus 104kg selline :/

Ja mõtlesin terve aasta ainult selle peale, et nüüd peaks tulema lõpuks ka minust (minule endale) vaatamiskõlbulikud kaadrid endast...

Pidin ise nutma puhkema, kui enne sajast kaadrist leiad ühe enamvähem, siis nüüd oli terve kaust täis...oehh :D siin siis 66kg

EDIT: panen siis selle kaadri ka siia

:D

See tundub täiesti uskumatu juba...teekond pole olnud kerge, nagu osad arvavad, et ah tehakse op ja siis kaal niisama kaob...laiskade meetod.
PULLISITT :D
On olnud raske teekond ja see pole veel läbi!

7 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 6kuud- 70,5kg, kaalukadu -33,5kg (kuuga kaotasin 1,2kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 7kuud- 67,5kg, kaalukadu -36,5kg (kuuga kaotasin 3kg)...(kõhu ümbermõõt 82cm)

Kuigi jälle on möödunud järjekordne kuu töö tähe all ja vähese liikumise, siis tänu eelmisest teemas kirja pandud proteiini joogile olen saanud ka kaalu liikuma ja lõpptulemus on käega katsutav juba...ise endale ka üllatus, et kas tõesti :) Ikkagi, ärge eksitage ennast...see ei tule ikka nii kergelt! Muidugi tahaks ka olla selline, kes sööb ja teeb mida tahab aga ikka näeb hea välja, aga reaalselt see ei ole nii....kuigi tänu tugevalt muudetud suhtumisele toitu kui sellisesse, ole leidnud sellise kuldse kesktee, et ei pea nutma ja piinlema, et kas saan süüa või tahaks jne.

Sünnipäev

Täna on minu juubel. Olen saanud ennast sellisesse kaalu, milles pole 10.a olnud.
Hommikul panin ennast riidesse ja tunne oli mega...13 cm kontsa ja ümber kleit ;) Kusjuures kleiti selga pannes vaatasin, et krt olen kandiline puusade juurest nagu vöö oleks mind liialt kokku tõmmanud aga siis jõudis kohale, et see oli minu puusakont, mis sedasi turritas ja tegi mind kandiliseks ;)

Aga piisav püss, püüdsin täna nii mõnegi pilgu :)

Soengut ei kommenteeri, esiteks tuul ja juuksur tegi mingitõttu vanamutiliku sonksu....

Ahjaa, kaalukadu siis 37kg...kaalusin siis oma sünnipäeva hommikul 67kg. Kergelt ta ei ole tulnud, teeme kõvasti tööd selle nimel ka, aga olen rahul ja üritan veel natuke oma soovitud 60kg suunas :)

Abimees

Kuna ma vitamiine ei saa võtta (ajab iiveldama) siis olin pikalt hädas, et mida tarbida. Väga koleda juustelanguse tõttu peaks just tarbima valku ja proteiini, mida opil käinud vähe saavad kätte. Peale pikka otsimist sain apteekerilt sellise hea toote, valgujook+vitamiinid ja mineraalid mida ka vajame ja see kõik siis ühes asjas.
SIIN saate selle kohta hea ülevaate
Soovitan soojalt, eks teda ole võõras juua, aga olen saanud jälle oma kaalu liikuma ...ja olulisim on see, et kõht hakkab korda minema :)

NB: see on mõeldud ennekõige mitte maopilistele vaid kaalulangetajatele, seega soovitan laiemale ringile!

Alkohool

Viimasel ajal on palju tulnud nii foorumis kui ka tutvus piirkonnas jutuks alkohool. Räägin milline tarbija OLIN ja OLEN mina.

• ENNE - olin ma nö "kehv alkohoolik" ;) Mäletan hästi oma esimest napsu, kui ma 15 aastaselt Leedus olles lauas sõna otseses mõttes pidin võtma, sest seal maal 15 aastane tõstab lauas juba klaasi. Ja kujutage ette päeva, kus mitu tädi külastati, kõik andsid klaasi shampust ja ma oksendasin hommikul oma sisikonda välja. Igas tahes leian ma sellest esimesest kogemusest olenemata, et mul oli piisavalt enesekindlust, et mitte lakkuda nagu enamus noori. Seetõttu oma täiskasvanu eas on olnud ühel käel loetavaid kordi, kui olen olnud nö "kapsaks joonud", samas mitte kunagi pildituks või mälukasse!!!
  Minule on alati piisanud ühest 0,5l siirist või vahel õllest, kangemat tarbisin üliharva. Ja nö napsu võtsin ka 1-max3 korda kuus ainult. Seega selline ODAV JOODIK :D
• NÜÜD - vot nüüd on asjad teistmoodi, peale oppi julgesin alkohooli puutuda alles 4 kuul ja osssa kurat kuidas see hakkab sarve. Piisab 0,3ml koksist ja ma olen juba paras kapsas :) ja kusjuures kuigi ma ennegi polnud veini-shampuse ja veel vähem millegi kangema tarbija siis nüüd ei suutnud ma oma võidu shampuse lonkus allagi neelatada. 

Kuid see ainult meeldib mulle, sest alkohool pole vajalik, et seltskonnas oleks "lahe"!
Teisi opil käinud vaadates on hämmastav, grupp jaguneb kaheks, kes peaegu üldse ei tarbi või siis kes ikka täiega panevad...veider, kuhu see mahub ja veel mõjub !?!?!?

6 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)
• 6kuud- 70,5kg, kaalukadu -33,5kg (kuuga kaotasin 1,2kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)

No EI OLE RAHUL ....öelge mis tahate, ma tean, et kokku on kadunud meeletult suur kogus kilosid endale tundub see ka hirmutav sest sellist raskust on isegi raske sülle võtta....rääkimata 24/7 selle kandmisest. Aga ikkagi. Lootsin tegelikult täna hommikul, et uus number rõõmustab mind aga kui on jälle vaja õhtul süüa sisse kausitäis maasikaid, siis mine peegli ette ja näita näpuga süüdlase peale!

KRT!

Nagu aru saate, siis juba 6 kuud olen kõhukinnisuse küüsis saan kord nädalas ja ka ainult rohu abil ennast "tühjaks". Juukseid langeb nagu sügislehti...kammides näed, kuidas lausa salkudena tuleb.....õõõõõõvastav.

Nägin isegi üks öö unes, et olin täiesti hõre :(

Kasutan juuste suhtes seda vaala platsenta ampulle ja kiidan väga!

Ikka kahetsen, et ei mõõtnud oma erinevaid kehaliikmeid enne oppi, praegu pole enam mõtet ka aga ühte huviga mõõtsin, kints on 58cm ümbermõõdus...viimati kui seda mõõtsin u 9 a tagasi oli see 64cm seega see on juba vähekene rõõmustav, Käed on juba päris kenad igas tahes varukateta asja saan häbita kanda juba aga kõht...sellest me ei räägi :(

Mis ma ikka virisen, tagasi tööle, siis vast saan lõpuks nv puhata ja liikuda, vast saan kaaluga siis jälle sõbraks :)

Niisama...

...ja nii ta ongi. See nädal saab 6 kuud opist, kuigi keegi siin vist lugemas väga ei käi, siis vähemalt oma mõtted saan endast välja.
Esiteks ei jõua ma seda nädalat ära oodata, sest saan minna uuesti doonoriks :D ohjumal ei jõua lausa oodata ja ega pidevalt tulevad kutsed ka asja paremaks tee ;) aga oodake, kohe tulen!

Söömise suhtes olen lubanud omale kõike mida soovin, sest kogused on ikka ju nii väikesed. Jäätis, mis oli enne mu SUUR lemmik, siis nüüd võttes väikese topsikese, suudan seda vaevu süüa ära ja peale seda on selline tunne, nagu tahaks lõhki minna.
Pildil hea näite täna hommikust: ees on minu söök ja eemal minu 5 a tütre oma, minu toit on serveeritud torditaldrikule, söön alati väikse taldriku pealt, sest kogus on niikuinii väike. Selle hunniku söömiseks kulub üle 15 min. söön pea pool ära ja siis hiljem veel. Nagu ikka ei saa korraga süüa ja kui kiiret pole siis amps iga natukese aja tagant. Aga peale seda olen niiiii punnis, selline tunne, nagu oleks söönud 5 kotletti ja 3 suurt kartulit.
Jätkuvalt ei suuda kuivasid asju süüa...kotletid (poe oma) ja küpsetised nagu saiakesed ja kringlid (tort on märjem, seda saan). Grilli teemal saan süüa peaaegu kõike kuid väga raske on seedida puhast liha. Koguseliselt suudan siis süüa näiteks: ÜKS peenike lambasooles vorst ja lusikatäis salatit, või kõige väiksem sardell.
Kaalu suhtes on mul ahastus tekkimas...jaajaaa, saan aru, et olen juba hämmastava koguse kaalu kaotanud, aga kui ma tean, et peaks veel paremini hetkel veel kaotama, siis muidugi pole ma rahul. Paar päeva on veel aega aga kardan, et nii kaua oodatud uus kaalunumber (algusega 6 siis) ei juhtu :( Tean kolme suurimat süüdlast sellele kõigele, et minu selle kuune kaalulangus alla 2 kilo jääb ja kaal üles alla jo-jootab:

• maasikad- minu suur nõrkus, ajasin seda kilode viisi sisse, aga suur kogus suhkrut, mida see sisaldab + kui see ei välju , siis ongi jama.
• krõpsud- aiaia tean :/ langesin see kuu selle lõksu, sest magusat ei taha süüa ja pidevalt hing tahab soolast ja see oli hea krahmata natuke, kuid läksin vist liiale. Igas tahes selle nüüd lõpetasin!
• vähene liikumine- mul on juba mitu nädalat niiiii palju tööd ja kuna minu töö on istuv, siis siit see tagajärg.

Aga paar päeva siis veel ja tulevad uued andmed!

Ehk siis -32kg hiljem...

Ma ei kannatanud oodata aga luban, et kui saab aasta, siis teen uuesti :D

Neid pükse kandsin, kui läksin haiglasse, lisan veel fakti, et nad juba siis pigistasid ja kükki teha või kummardada oli raske. Nende samadega on tehtud mul ka võrdlus SIIN 

Mineviku kaadrid

Minul on külmkapi peal stiimuliks need kaks fotot. 2001.a kui ma lõpetasin keskkooli olin ma vaevu 48kg raske, väääga kõhna, see kõik muutus, kui 2002a jäin oma esimese lapse ootele, paari päevaga paisusin nii suureks (läksin paiste), et riided läksid 4 nr suuremad :( Võtsin rasedusega 35kg juurde (85kg kaalusin siis) ja see pilt on tehtud kohe peale jaanipäeva, kui olin saanud kaalu 74-76kg, kuid siis aastatega see aina tõusis ja tõusis.
Ma ei taha tegelikult jõuda selle 2001.a tulemuseni, aga rõõm vaadata, et ka see 2003.a tulemus on murtud juba :)

Hey babe ;)

Vot selline tibi siis ;)
Kuigi tahaks kiunuda ja vinguda, kaal krt ei tee koostööd :/
Kui 5 kuud sai siis oli langus 71,7kg peale aga peale seda nädal aega vaatad kuidas kõigub lausa 72,9kg välja :( Minu arust ikka liiga suur kõikumine.
Kuigi peeglist vaatab oma arust peletis veel vastu ja kahjuks ka naiselikke asju kandes (kleidid jne), siis mingil põhjusel tunnen ennast megahästi trenniriietes ja vaatan et "Wau tibi!"

Üks hea asi, kana olen hakanud sööma :D kuigi tasapisi.

....pime pilt, sest jalutan kas hästi vara või hilja, ilm mõnusalt jahedam siis ja rahulik :D

5 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)
• 5kuu- 71,7kg, kaalukadu - 32,3kg (kuuga kaotasin 3,8kg)...(kõhu ümbermõõt 86cm)

Vot sellised tulemused siis!

-30kg

Raske on seletada, et milline on see toidukogus, suurenenud ta väga pole kuigi toidukordi olen juurde võtnud vahel (puuvilju).
Pildilt on hea näha millise väikese kausiga ma enamasti söön. Kogus on siis selline, et kui sa kujutad ette oma söögiampsu, siis ma söön enamasti  ainult 4-6 ampsu. Ja ma ei nälgi, kuigi paljud seda pelgavad ja küsivad!

Enestetunne on ausalt öeldes "SITT", ikka veel kõhukinnisusega võideldes vaatan kuidas see kuu uuesti kaal kõigub kilo peale ja maha :( ja sedasi mitu nädalat jutti ...
Kuigi oodatud langus ka tuli, kaua oodatud -30kg
Ämm tõi mulle spets vitamiini, mis oli mõeldud kaalulangetajatele ja sportlastele, et sisaldab suuremas koguses just vajalikku rauda, B12, magneesiumi, jne. Aga iga kord kui ma seda võtsin, siis ajas nii öökima, et lausa siruli võttis, aga muutust enesetundes ja tervises tundsin tugevalt paremuse poole, aga eelmine nädal tehtud valus oksendamine selle suure öökimise peale ja ma ikkagi loobusin. Hakkasin uuesti võtma tavalist vitamiini ja mingitõttu ka see ajab öökima, mis kuradi aine siis seal sees võib seda teha ?!?!?! :/
Mõtlen, et peaks laskma vist perearstil vereanalüüsi teha, et äkki on midagi mida liigselt puudu ...samas....alles 1,5 kuud tagasi andsin kirurgile verd ....
Vaatame edasi!

OMYGOOD!!!!

Issand sa näed aga ei mürista.....
Tean ja näen, et püksid on kõvasti väiksemaks jäänud aga, et niiiiiii väikeseks :D
Neid suuri teksaseid mõõdus 46 kandsin ma lõpus ja teate, ka need olid väikesed :/ seega oli pepu veelgi suurem :(

Ma ei oska öelda suurusevahet sest suurtel on mõõt 46 ja väikestel on see teine W30....võrdluse saan öelda sellega seoses, et kunagi kui proovisin jalga mehe pükse mis olid mõõdus kas W36 või 38 siis nüüd on see 30

4 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)
• 4 kuu- 75,5kg, kaalukadu -28,5kg (kuuga kaotasin 4kg)...(kõhu ümbermõõt 92cm)

Teate, olen tõesti kõhnaks jäänud, kuigi vahel on valusaid tagasilööke, kus tunned ennast nagu maailma suurim peletis...aga tegelikult on see hämmastav, mida ma peeglist näen ja tegelikult ka tunnen! Ütleme nii, et puupingil on juba piin istuda :D

Kaalukadu hakkab nüüd väiksemaks iga kuuga jääma...tean seda, aga ikka on kurb ja lootusetu tunne, kui näed, et harjumuspäraselt kaal ei sõbrusta sinuga enam nii edukalt. See kuu oli lausa 2-3 nädalat kaal täielikus seisus ja lisaks sellele, on minu liigutamine läinud tugevalt füüsilisemaks- see võrdub ju lihasmassi kasvuga!

Kuid ei heitu, töötame edasi!!!

Peletis

Olen viimasel ajal vaadanud vanu pilte, sest nüüd hakkan ka natukene leidma rahu oma südames uue välimusega...ehk siis paremini öeldes, olen hakanud rahule jääma tulemusega, mis loodetavasti veelgi paraneb.
Tean, et olin ülekaalus 10 aastat...aga milline ma lõpuks ikkagi olin, seda ma vist ei tajunud. Kuna ma tegelen koolitamistega, siis ei ole saanud ju ma kontrollida, et millise kaadri teeb mõni osaleja minust, selle valusa ja ausa kaadri
Pilt tehtud 2009.a. jaanuaris

JUBE!!! :(

Enne selle pildi leidmist avastasin ühe viimase koolituse tehtud kaadri ja üllatusin, et wau...

Panin kokku võrdluseks,....

.....vahe on suuuuuuur

Liikuma seltsimehed

Alles nädal aega tagasi rõõmustasin ja kiitlesin oma kaalusaavutust ja täna....täna ma vinguks ja kiruks :(

See 78,5kg seisab juba nädal aega :(

Sain teada, et eks suur viga ole selles, et viimasel ajal on hakanud vähenema minul vedeliku tarbimine ja seda ei tohi...peame ikka jooma palju suudame! Seega täna tegin pool liitrit rohelist teed ja teen veel :)

Ahjaa räägime nüüd füüsiliselt liigutamisest.

Juba 2 kuud ma üritan ikka iga päev kui vähegi ilm kannatab käia õues jalutamas miinimum 30 min (enamasti on see ikka 1-1,5h), sain nüüd omale ka kepikõnni kepid ja eile tegin siis proovi.Omamoodi huvitav ja minu üllatuseks mõjutab isegi kõhu küljelihaseid ja käsi. Aga leidsin ka midagi ägedat

Soovitus, algajal proovida esimesel korral 3 korda teha mitte 21 ja iga korraga suurendada :D ja teate....ma tunnen oma ihul peal 2 päeva juba lihaseid, mida ma ei teadnud,et mul üldse on :D
Aga ma tunnen energiat ja rahmeldaks kõvasti.
On ka mingi jama tekkinud, mul on vererõhk jamama hakanud. Olen muidu väga madala vererõhuga inimene u 100/70-le aga nüüd on see nö normis 123/91 kuid minu jaoks liig, tunnen ennast halvasti ja pea valutab....aga äkki on selle süüks ka see, et väikene poja on mul selles palavikuviiruses, äkki ma ka põen seda kuidagimoodi.
Ma jätkan oma kõndimist, sörkimist, kepikõndi, võimlemist ja seda tiibeti joogat :D

Kuid proovige harjutusi!
M

Kirurgi visiit

Nii ja saigi 3 kuud täis ja Dr. Sillakiviga kohtutud:

• Esiteks sain väga kiita, et näen hea välja ja kaalu andmed on nii ilusad (eks takiidab igat sisse aastunud naisterahvast ;) )
• Kõhuümber mõõt on siis 3 kuuga kahanenud 18cm :)
• Söömis suhtes imestas, et ma ei suuda kana süüa aga samas ütles ka kohe, et eks see toitumine muutubki.
• Nii aga nüüd see kõige valusam teema: juuksed ja küüned! Paljud on seda juba uurinud, nii Sillakivi jutt oli selline, 3kuud-1 aasta on see periood, kus organismis on toimunud see "menüü muutus" ja ainetepuudus seetõttu lööb välja! Suurim süü on selles, et me ei saa valku piisavalt ja B12. On väga suur võimalus kogeda tugevat juuste välja langemist (nägin kuidas suudab ikka väga hõredaks teha noore naise) ja küüned lõhenevad.

Soovitused siis edasiseks: Kuna mul on ikka kõhukinnisus siis pean hakkama tugevamalt köögivilju sööma, lisaks palju liha, jne valgu pärast ja muus asjas panna edasi nii nagu juba olen tubli olnud :)

Ahjaa kurtsin oma nagisevaid põlvi :D

Ei soovitanud võtta neid liigestele mõeldud asju, kui ei valuta, kuna nad võivad tekitada seedehäireid ja magu vaevata liigselt, seega nagiseme edasi :D

Kaalutulemus ka , vaadake kui ilus juba, eriti KMI :)

WAUUU vaadake, 100 päeva on täna möödas ja kaalukadu 25,5 !!!!!

3 kuud

Alg kaal 104kg (kõhu ümbermõõt 114 cm)

• 1 kuu- 90,5 kg, kaalukadu -13,5 kg
• 2 kuu- 85 kg, kaalukadu -19 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)....(kõhu ümbermõõt 104 cm)
• 3 kuu- 79,5 kg, kaalukadu -24,5 kg (kuuga kaotasin 5,5 kg)...(kõhu ümbermõõt 97cm)

Täna lähen kohtuma ka kirurgiga :)

:)

Nii ja saigi minu kool läbi, kiired ajad möödas selles suhtes, nüüd on aega jälle enda peale mõelda ja ka teile kirjutada. Räägin siis, et kuidas mul hetkel on söömine:

Olen nüüd tahke toidu peal, see läks nii sujuvalt, sedasi, et ei saanud ise ka aru. Alguses öeldi, et peale oppi 2 nädalat vedelik-3 nädalat püree-ja siis tasapisi tahkema peale üle minna. Nagu ütlesin oli üleminek suht kerge ja märkamatu. Söön tegelikult peaegu kõike, asjad mida ma ei söö:

• KANA- avastasi, et niikui söön kana siis oksendan...õigem oleks öelda, et piinab valusalt seni kuni pean aitama välja :S Aga noh polegi eriline kana sööja ;) Siin ärge te tulevased kõhnujad ehmatage, see, et mõnda toituainet ei kannata hiljem ei ole ime.
• VÄRSKE SALAT- niuuuu oi kuidas igatsen :( Hapukurki ja tomatit olen söönud natuke ikka aga üleüldiselt ei saa sest see on hetkel veel liiga kõva ja tihke seedimisele.
• KÜPSETISED- panen üldiselt selle kokkuvõtva nime aga selle alla käib siis võileib, kringel, kook, kõik mis on kuiv! Sest kuna ei saa juua ja süüa ühel ajal, siis jääb maole kõik see kuivaks ja hakkab valutama sees, Kui sööngi mingit kooki peab see olema suht mahakas :P

Vot nii siis...ahjaa ALKOHOOL- eile esimest korda jõin u 150ml õlut, suurim mure alkohooliga on see, et magu ei taha gaseerituid asju (ka limonaadid ja mineraalvesi) ja korra proovisin sõõmu veini mis nagu tulejutt alla läks. Aga õnneks olen väike alko tarbija ka ;)

Kuid keha on kondiseks muutunud, ka mees kommenteeris....tõmbad käega ikka üle ihu ja tunned konte, pepu on kadunu ja ka rind tunduvalt vähenenud aga see kuradi kõht veel ripub...kuradimapekimagu ;).......

Kaalukadu -23,2kg ehk siis kaalun tänase seisuga 80,8kg

Vot selline on siis tulemus :)

Miinus 21kg

2 KUUD

Ja ongi möödas juba 2 kuud, ennast ka hämmastab, vahel unustan täiesti ära, et olen midagi sellist (operatsioon) läbinud....aga õmblused kõhul ja toidukogus meenutab mulle seda.

Viimased nädalad on rasked olnud, mitte tervise suhtes vaid emotsionaalselt on mingi madalseis. Võib olla mängib rolli see, et kuigi mult on kadunud meeletu kogus raskust, aga visuaalselt see ei ole samaväärselt taandunud :( Aga eks kõik võtab aega. Ma ei saa öelda, et mitte midagi ei kao, sest kui näiteks kreemitad ennast, tunned kuidas keha on kondiseks muutunud, mul on tulnud sõrmenukid ja rangluud välja....ka puusaluud on juba sellised, et krahma kinni :D Saunalaval kõhuli olles on lausa valus ribidel ;)

Ma vist võtsin Rudolfi soovitust liiga tõsiselt, et ära jää loorberitele puhkama ja vaata sihti eespool ja seetõttu mind häiribki ja masendab natuke mu hetkeline välimus, aga ma teen selle nimel tööd. Ma söömisest ja liikumisest räägin teine kord, kuid andmed siis:

2 kuu täitumisel vaatas kaalul vastu -19kg (ehk siis 2 kuul kadus -5,5kg)

AGA! täna hommikul vaatas juba vastu 83,7kg....ehk -20,3kg

Pole olnud 6 aastat selles kaalus !!!!!

Vaheraport :)

Kiire aeg ei jõua kirjutada aga panen vahepeal numbrid: ehk siis 51 päevaga kadunud 18 kg :)

45 päev, -17kg

Kas olete tähele pannud, et tihti on numbritega selline nali, et ühe tulemuse peale vaatad "ok, päris normaalne" ja teise peale "issand, kust see veel tuli ?". Kui mul kuu täitumisel tuli -13,5kg siis vaatasin et norm tulemus aga täna kui vaatas -17kg vastu ehmatasin ära, et WAUUUU.

Kuid see selleks, ma tahtsin rääkida selles, et kuidas minusugused "kaaskannatajad" kokku said :D

Mul on väga kahju, et ma leidsin selle teemalise foorumi alles peale oppi, sest nende tugi oleks asendamatu olnud :) Kuid me saime kokku ja sain ka siis näha neid inimesi otse kelle juttudele elame koguaeg kaasa ja ka neid kes siis nö meie inspiratsioonid :) Jätsin meelde paar õpetusõna, mis nii mõndagi vast aitaks.

• NAHK- Kõikidest kreemidest parim on anda nahale shokki ;) ehk siis SAUN SAUN ja veelkord SAUN ;) ja saunast karmauhh lumehange :D (ma luban, et homme kargan niisama õue mineku asemel kõhuli ka ;) ) Ühesõnaga väga tugeva ja pideva temperatuurimuutusega saab nahale anda tema õige vorm ja teate ma usun, sest seda rääkis mees kes 160kg pealt 86kg peale on saanud :)
• KIIRE KAALUKAOTUS- Selle puhul on suur oht, tasakaaluhäiretele, seega tähelepanu!
• SÖÖMINE- Tegelikult tuleks ikkagi toituda oma enesetunde järgi, ei saa seda teha ikka teiste soovituste alusel ka , sest hiljem on meie "võimekus ja taluvus" erinev. Nägin oma suuuuureks üllatuseks, kuidas alla 10 päeva tagasi opil käinu neelatas oliivi.
• NB- kui on ikka mure siis kiirelt võtta arstiga ühendust ja kui sa ei saa arstiga läbi või on mingi tõrge, siis vali kiirelt uus.

Minu jaoks õhtu tähtsaim soovitus oli selline: kui sa oled mingi tulemuse juba saavutanud, siis võid vaadata tagasi ja ennast kiita, kuid ära jää seda tegema, sest võidki sinna kinni jääda. Siht silme ees, liigu edasi!!!

Nägin ka seda naisterahvast, kes siis on nö mulle eeskujuks hetkel, kuna ma olen tegelikult üks kergemate killast, siis ei saa ma ju ennast võrrelda 130 kilosega. Foorumis on naine, kes oli 106kg ja käis opil täpselt aasta varem (12 jaan) nüüd kaalub 58kg. Ma uurisin enne juba temalt, et kui palju ta u iga kuu kaotas jne ja hetkel liigun sama tulemuse suunas. Teda oli niiii hea näha!

Vast järgmine kord kokku saades saan mina ka kiita kui hea välja näen ;)

peaegu....

Oi, hetkel on niiiiiiii nõme periood käes, nagu lastel, et jääd kinni kahe riidesuuruse vahele :(

Kandsin peale esimest last pea 8 aastat nr 14 suurus riideid...mingi hetk avastasin, et see hakkab jääma väikeseks kohati. Ja nüüd tundub, et ma kandsin viimases lõpus 16 suurus riideid.

Aga nüüd siis, on 90% vanu riideid liiga suured ja koledad ja ülejäänud lähevad just täpselt selga. Kevadet on ootamas juba 14 suurus püksid tutikad mitu tükki aga veel ei lähe.

Nii ma siis istun ja üritan leida midagi....inimene pole kunagi rahul, eksju ;)

I like me!

Õnneks ma ei tunne ennast nii :)

Aina paremaks läheb, aina vaatan kuidas palju on minu küljest kadunud, näiteks just see jube rasvakõht, mis oli juba sama kaugel kui mu suur partii ja see energia...ooh pidasin vastu 2 rasket päeva täis koolitamist ja ....ma tean , et ei tohi nii teha aga täna sain süüa ainult 2 tassi teed, kohukese ja pool topsi kodujuustu. Luban, et hakkan paremini sööma. Kuid samas olgem ausad, leia sa poest midagi soolad, et püree toiduline seda saak kohe võtta ja süüa!?!?!?!? ainult võta kohuke või kreem...väkk aitab juba.

:)

Oujeee

Kas ma hüppasin tundmatusse auku?

Nüüd räägin väga avameelselt selle tunnete poole, mis kaasneb sellise ülisuure sammuga minu elus.

Palju aastaid paks olles tunned ennast ikka megavastikult, kui sa ei julge paljusid riideid kanda, ujumas käia, sokke ja saapaid ei saa jalga ägisemata :S ja lisame siia tervisemured, mis enamike piinama tulevad.

Ma ei tahtnud seda oppi, pigem kartsin, sest arvasin, et miks ma muudan looja poolt antud keha sedasi vabatahtlikult, aga juba enne öeldud abikaasa lause muutis mu arvamust, sest hindan ülekõige tema arvamust....sest tema uurib alati asju enne kui sõna võtab! Ja ka mitu arsti soovitasid ikkagi, kuna see haigus (hüperins.) tingis selle, et dieedid ja trennid ei aita mind enam, organism on rikkis.

Kuna haiglas alles päev enne oppi otsustas kirurg ära, et millist oppi mulle teha, siis eks ärevus mängis oma rolli ja teadsin, et mulle pandi maobandaaz ja arvasin seda, kuni kojusaamise hommikuni. Autos abikaasa luges, et kuule loe ka, et sul ikka lõigati midagi ja siis saingi aru et sleeve tähendas seda, et lõigati mao küljest ülisuur tükk maha.

Istusin kodus ja olin täiesti shokis. Täiesti ausalt, ma olin shokis, sest ma polnud selleks valmis. Kuigi ma arsti otsuses ei kahelnud...aga.......kui ma siis teada sain lõpuks ometi, et ma ei hakka kunagi sööma "korralikult", siis ma täiega kirusin ja kahetsesin.

MA OLIN KARANUD TUNDMATUSSE VETTE!!!!!

Aga vot seetõttu ma nüüd kirjutan seda blogi, et need kes kunagi sellele mõtlevad või kogevad saaks teada ausalt, et mis see ikka endast kujutab.

Mina ei leidnud eriti andmeid ja kui läbinutelt küsisin siis ainult vastati: "Ma ei kahetse", "Teeksin seda uuesti!". Aga kus oli jutt valust, ja söömisest jne. Ok valu jne jutu ma lõpuks kuulsin, kuid see, et mis koguseid sööma hakkan oli täielik teadmatus.

Aga vaadake kui valesti inimene mõtleb, esimene mõte peale söögikoguse teada saamist oli see, et aga kuidas ma nüüd jõulu jne lauas süüa saan.....automaatselt mõtles inimene õgimisele. Olles istunud uhkes üksinduses oma mõtetega ja suure ehmatusega, hakkas minusse imbuma ka arusaam, et MA EI VAJAGI JU SEDA!!!!!

Mõelge ise ka nüüd, ma küll ei söö enam suuri koguseid aga mitte miski ei takista mul söömast mida tahan. Sest ega kaalujälgijagi või mingi dieeditajagi ei söö suuri koguseid, lihtsalt oleneb mida sööd ja palju (minu puhul siis kui mitu korda päevas).

Arst ütles mulle ilusasti peale oppi:

"Mina andsin sulle võimaluse muuta oma elu, haiglast lahkudes on ülejäänud tulemus sinu teha. Ära riku siis minu tööd!" :)

Suurim töö tulebki teha oma mõtlemises!!!! Kui sind shokeerib toidukogus ja sa kahetsed, siis sa ei saagi toimima seda asja!

-14kg

Tegin väikese võrdluse, et milline ma välja näen siis enne ja nüüd ja hakkan tegema iga natukese aja pärast, kui muutus tugevalt väljendub, veel pilte :)

Nagu näha, siis võtab see suur kaal ka suurema osa pildist ;)

Kuigi -14kg pole riietuses nr väiksemaks veel läinud, aga vanad on juba väikesed ja enamus on parajaks muutunud. Pea 6 aastat kandsin 14 nr riietust ja aimamatult muutus see viimase 2 aastaga 16 peale. Nüüd on suve (loodetavasti tegelt kevadet ) ootamas 3 paari tutikaid 14 nr pükse ;)

Pilt on endal ka hea vaadata, aga pigem rohkem neile, kes mind palju ei ole näinud ja viimase kaardi kohta ütlesid, et pole muutust.

Söömine

Karmen palus teha pilti selles, et milline on minu toidukogus. Selline väikene reegel on "3 supilusikatäit", nagu ka pildil siis näha, et max kogus on mulle 1 muna, kohuke, väikene kohupiimakreem, jne

Kuigi on probleeme liiga tihke või tükilise toiduga, siis omletti ma suudan vaikselt süüa.

Suurimat puudust tunnen, värskest...salatit tahaks!

Kui õhtul panen perele suured praetaldrikud lauale, siis ei pane ma endale isegi mitte väikest taldrikut vaid lausa alustaldriku :P

Söön u 3-4 korda päevas, enamasti hommikul joon suure tassi (loe u 350ml) teed või mahla, lõuna ajal söön püreed, siis õhtul perega ja oleneb kuidas mul päev on olnud siis äkki ka õhtupoole midagi väikest (kohuke või poolik (väike ) jogurt). Aga üritan terve päev ainult juua, seetõttu laua taga töö on hea, et tass ainult laual ja trüüpan!

Õnneks panni kõrval ma ei nuta, kui välja arvata see, et salatit tahaks hullult süüa :)

Ja vahel kui lööb välja, et TAHAKS KA...siis jõuab kohale ka see, et see on kõik ainult minu mõtlemises kinni!!!

Suurim abi on muidugi selles, et kuna selle Sleeve opi käigus eemaldati ka see piirkond, mis nö "näljatunnet" tekitab ja ma ei tunne enam sellist nälga.

1 kuu

Kokkuvõtlikult oli esimene kuu siis parajalt raske, kuid hetkel on kõik valud ununenud ja siht on etepoole suunatud uue inimese saavutamise poole :)

3 nädalal hakkasin sööma püreetoite, ehk tegin kõik mida ka pere sööb püreeks....mehel olid õnnepäevad, sest tema, kes makaroone ja riisi ei armasta sai õnneks kartuliperioodi pikalt, kuna neid ju ei aja läbi nuimiksri. Tegin ka teohkelt endale eraldi köögivilju jne.

Kuid on söömisel ka pahupool olnud.

Niikui toit oli kas liiga kuiv või ikkagi liiga tükiline, siis hakkas nii halb ja mind päästis piinadest ainult konkreetselt näpud kurku, saades välja selle viimase sööma hakkas kerge nagu poleks midagi olnudki.

Liikuma hakkasin veelgi võimsamalt, eriti peale seda, kui sain teada, et lähedane tuttav ka opil käis ja jalutab iga õhtu, olen hakanud ka mina jalutama õhtuti. Eks vahel olen ikka laisk, kui ikka miinused siin üle -24C olid ja tuiskas ;) Aga niii hea on liikuda!!!

Kuigi ütleks, et energiat on tulnud ülimalt palju, siis samas on mind algusest peale tabanud ka selle opi läbinute suurim needus KÜLM ON!!!! Tegelt ka, te ei kujuta ettegi, jalad külmetavad ja minusugune sussi vihkaja mõtleb, et tahaks ka nüüd endale neid soojasid kapukaid :P Ja kusjuures avastasin koolis, et ka sõrmeotsad muutuvad külmaks kui pean istuma. Teisalt kuigi energia on tulnud on samas ka suur unekas tekkinud, seda seletati sellega, et kuna organism üritab leida nüüd viimseid energiaid, et peletada külma ja ka vähes söömist, siis ta on ka kurnatud. Ma vist magaks koguaeg nüüd.

Minu mehe suureks rõõmuks olen ma hakanud ka sauna nautima, sest seal on ju soe :D

Kaalukadu 1 kuul 13,5kg

Teine nädal

Ma räägin natuke ka teist nädalat. Käisin oma kohalikus perearsti punktis õmblusi eemaldamas, see oli vastik kogemus. Kuna minu elu ainuke op ja õmblus oli eelmine aasta peopesal asetsev 3 sõlme siis arvasin, et tean mida oodata....aga eksisin. Esiteks ei pesnud õde käsi, isegi ei desinfitseerinud, siis lõikas ta õmblusi nüride ja suurte (kas olid vanad arsti käärid või vist isegi kontorikäärid) kääridega :S Poleks tegi hea õega oleks kisama pistnud...eks ise ka loll et ei käratanud, aga see selleks enam.

Kuna liigusin juba jõudsamalt, sest mees viis nv jalutama, siis arvasin, et olen suuteline ka kolmapäeval kooli minema. Läksin, kuid see oli suur viga! Kuna ikka ei saanud istuda hästi, siis kujutage ette loengut kus sa pead istuma 10-17 kõval toolil. Samas järgmine päev oli selline vabam koolipäev, kus vajadusel sirutasin ennast ja liikusin kui paha hakkas, aga tunda oli, et liiga vara oli minna.

Seletan lähemalt, et miks ma istuda ei saanud hästi: minu õmblused jooksid reas küljelt-küljele täpselt ribide alt, lisaks tundus värskelt lõigatud magu nagu kont kõhus ja see isegi punnitas ribi alt välja (see on õnneks nüüd kadunud).

Kaalukadu oli teisel nädalal ligikaudu 9kg

Esimene nädal

Operatsioon oli kolmapäevasel päeva ja koju lasti alles esmaspäeval, seda ka alles siis kui suutsin tõestada, et ma suudan juua 1,5l vedelikku päevas.

Õnneks olid lapsed lasteaias ja koolis, sain rahus puhata kodus. Kuigi esimene asi mida tegin niikui abikaasa uksest väljus oli külmkapp ja krahmasin juba salatiga kausi, kui meenus et "HALLOOO!!!" :)

Aga esimene nädal oli raske, ikkagi haavad kõhul, üliraske oli üldse ringi liikuda, istuda ja kõndida oli valus ja võimatu. Magada suutsin ka nagu haiglas sellili (kuigi ma harva magasin sellili) või ainult paremal küljel, padi kaisus. Istumine oli suurim väljakutse, hea oli olla ainult sellises poollamavas poosis ja kohati lõi mao juurde ikka parajalt valu, kuid see kõik oli talutav.

Samas oli pereüllatunud, et juba esimesel päeval kodus ootas neid söök, sest hoiatasin neid ette, et ma võib olla ei suuda söögiga tegeleda. Söögiga mässamine polnud algusest peale mitte mingine mure, kui väljaarvata mu füüsilist võimekust.

Tööd ma teha ei suutnud (minu töö seisneb enamasti istuvas poosis), sest istuda ei saanud. Aga tasapisi sain rahus kodus koristada ja niisama liigutada ennast.

Söömise suhtes oli ka kõik korras, jõin mahlu, teed, joogijogurtit ja kuna see magus hakkas siibrisse viskama, siis sain hea soovituse juuba tassisuppe, need on head soolased ja vedelad :P

Raviks määrati 3 kuud maorohtusi, mis väga leebed minu üllatuseks ja elulõpuni multivitamiini, mis on nagu elementaarne lisa juba tänapäeval.

Kaalukadu koju jõudes 5kg

Esimesed päevad ja haiglas olek.

Esimene päev oligi kõige raskem, sest ma ei tohtinud isegi juua ja eks uued augud minu ihus olid valusad, sain siis rindkere alt paremalt-vasakule 5 auku 1õmblus+2õ+2õ+3õ+ dreenikauk. Öösel oli kõige hullem, kui käisin vetsus siis lausa pesin vähemalt oma suud...vajasin vett. Kõht oli paistes ja eks valus ka. Hommikul toodi mulle tassitäis sinist vedelikku, et kui see kajastub dreeni voolavas veresegus, siis on kuskil lekkimine, seda õnneks ei juhtunud ja öeldi, et päeval võetakse dreen välja. Selle võtmine polnud õnneks valus (kuigi palatikaaslasel oli väga valus), nägin siis alles oma sõjahaavu, sellili oli naljakas vaadata kuidas külje pealt sisse viidud dreen oli sellise ussina naha all näha ja ulatus oma 10cm roieteni. Tehti õmblus lahti ja tõmmati voolik välja. Tasapisis sain jooma, kuna vesi oli jube vastik lürpida nii palju, siis lasin tuua siirupit ja ämm tõi Helluse joogijogurtit. 3 päeval anti juba haigla poolt ka jogurt, mis tundus niiiii paks ja raske juua.

Magamine oli väga raske lisaks kogu liikumisele, voodist sain üles ja pikali ainult tänu voodi äärte ja ülevalt rippuva toega. Magasin suure imega ainult sellili või vaevu paremal küljel.

Õnneks oli mul väga lahe palatikaaslane, kes oli sama jubedas füüsilises olekus nagu minagi ja me siis jalutasime koos ja hoidsime oma kõhtu kinni suurest naerust :D

Õnneks iga päevaga läks ikka olek paremaks ja koduigatsus lõi juba naha alla. Ma pidasin niiii vapralt vastu aga kui 4 aastane tütar telefonis küsib:"Emme kas ma võin sind kallistada, luban, et kallistan õrnalt, et sul valus ei oleks" , ma täiega murdusin ja hakkasin lakkamatult nutma.

Operatsioon 11.01.2012. kell 9.00

Hommikul oli megavara äratus, 6.30. Kirurg käis veel ja õed siiberdasid edasi tagasi. Toodi mulle tablett, mida hoiatati, et ei tohi enne pesule minemist võtta...hea oli et kuulasin ;) Toodi ka mingid naljakad sukad, mis tuli pikali olles jalga surama, pärast selgus, et need olid mingid opisukad, et trombe ei tekiks jne. Pesul käidud, võtisin tableti ja jäin rahus voodisse ootama, et närv võimust ei võtaks...ahjaa need liibukad sukad surasin ka jalga. Minu op pidi hakkama kell 9.00. Natuke enne seda tulidki õed, panin selga kleidikese ja sõit hakkas. Kusjuures see tabla hakkas juba täiega tööle, öeldi, et see on rahusti ja täiega uimaseks tegi. Minu ainuke mälestus siis oli nii, et sõitsime, lifti minek, opi saal...kusjuures ma ei mäletanud, et oleks lauale roninud, aga see kena vene noormees kes oli siis minu anestesioloogiks vestles veel minuga, hoidis käo ees maski, tundsin, et kanüül pandi käele ja siis tegin SILMAD LAHTI!

Toas oli ülimalt ere valgus, masinad piiksusid, olin heas tujus ja õnneks ka valudeta, kohe tulid kaks väga mõnusat õde ja vestlesid minuga, veider oli see, et olin täiega ärkvel juba aga silm ei seletanud. Küsisin ainult oma suurimat hirmu, et kas mul on kateeter pandud, sest mul oli räige põiekas :D Õde rõõmustas mind, et ei ja küsisin kohe pissile :D Sain oma elu esimese siibri kogemuse osaliseks ;)

Kohe viidi mind ka tagasi palatisse, vaatasin kella, see oli 13.14.

Õde näitas ka kohe, et mis mul kõik on, nägin enda küljes asja, mida ei osanud oodata...dreen!

Õnneks kõige hullem olukord ka polnud, uimerdasin ja valutasin katkendlikult. Õhtu poole hakkasin ennast natukene selgemalt tundma, siis üritasin ka istuma tõmmata, et õhtul ikka ise vetsu saaks. Õhtul just kui õdede vahetus oli ära, sain mina ennast juba kauem istuma ja kui väljendasin soovi minna juba ise kõndima ja vetsu, siis tuli noormees Mihkel (keda palatikaaslane u 70 proua ikka kiusas, et ilus noor poiss), võttis ümbert kinni ja tema ning oma truu tantsukaaslasega (tilgutijalaga) loivasime siis pissile :) Seal sain õnneks ikka privaatsust ;)

Haiglas, opi-eelne periood

Kuigi see pool aastat ootamine tundus nii pikk aeg, siis jõulude ajal sain aru, et kohe-kohe on ta käes. Kippekiirelt lõpetasin osad oma tööd ja oligi käes juba 10. jaanuar. Hommikul vara sõitsin Tartu Ülikooli kliinikumi III korruse abdominaal kirurgia osakonda. Kohe võeti 7 pudelitäit verd, mõõdeti vererõhk ja juhatati kaalule. Seal vaatas vastu minu tippkaal...104kg.

Siis viidi palatisse. Seal ootas mind ees juba 3 naist, kõik erinevate asjadega...ma ei hakka neist pikemalt rääkima hetkel.....siis kohtusin esimest korda ka näost-näkku oma kirurgi Dr. Sillakiviga. Kuna ma pommisin teda küll meilidega siis selgus, et ta ise unustas mind saata UH-sse ja mõõganeelamisse, mis siis mind suure õudusega ootas nüüd ees kohe seal haiglas. Seadsin ennast vaikselt sisse palatis ja varsti tuligi kutse mõõgale.

Vot seda ma kartsin kõige rohkem ja kahjuks oli minu kogemus ka väga valus ning ebameeldiv :( Mul oli raske saada üle oma okserefleksist ja öökisin terve selle protseduuri...selle lõppedes oli mul kurk paistes ja nii valus, et uskusin, et ei söö enam kunagi.

Natuke oigasin voodis ja siis tuli kutse UH-sse. See on mõnus, olen enne teinud ainult lastega seoses seda ja seekord palus praktigant, et kas võib "sobrada" kõhus :) Muidugi ma lubasin. Sapikive polnud (sellega on see asi, et enamasti on sapikivid ka ülekaalulistel ja siis selle opi käigus kui juba seal ollakse, need ka eemaldatakse ;)), neerud pidid olema ideaalsel korras, sama ka emakas ja munasarjad, ainuke mis nagu silma jäi oli siis maks, mis pidi olema natuke rasva kattega. See pidi olema ennekõige joodikutel iseloomulik, aga ka ülekaalulistel.

Nüüd ei olnudki midagi muud, kui süüa oma viimane lõuna ja jääda ootama hommikut, õnneks olin mina päeva esimene op, seega ei pidanud kaua ootama.

Opi eelne takisturada

Mul oli siis pool aastat aega käia ära uneuuringus ja mõõganeelamises. Uneuuringuga seoses konsultatsioonil käisin novembris. Dr Veldi oli fantastiline arst, vaatas ja uuris mind ja vestlesime pikalt, niikui ta mulle kurku vaatas ütles:" Seda ma arvasin". Selgus siis, et mul on ka sünnipäraselt kalduvust paksusele oma hambumuse ja neelu kuju tõttu. Visiidi lõpus lisas, et soovitaks kindlasti mul opile minna .

Esimene test oli andur käe külge, mis 24h jooksul salvestab minu pulsi ja hapnikutaseme, selle test oli korras aga sooviti ka üldist uuringut, mida tehakse öösel haiglas magades...naersin, et ongi hea rahulik ilma lasteta magama minna ;)

Selle tegime alles 3 jaanuar 2012.a sest varem polnud aegu. See oli veider asi, läksin õhtul kohale, vaikne palat ja kodust võtsin une kaasa ;) Peaaegu pandi tund aega andureid külge: pähe, näole, rinnale. Ninna jooksis kaks voolikut ja ka suu juurde ulatus üks mikrofoni ots....olin nagu robot :)

See test oli ka enamvähem korras (saab 8. veebruar täpsemalt kuulda kui visiidile lähen) tähendab, et lämbumisohtu pole, mis oleks opile saatuslikuks saanud.

Tegelikult on selle opi eel mitu testi: mõõganeelamine, UH, uneuuring ja vajadusel veel mõned.

Dr.Sillakivi

Aasta on 2011.a suvi olen 28.a ja kaalun 103kg, KMI-39.

Saatsin peale pikka uurimist Dr. Toomas Sillakivile meili, mitte sellepärast, et joosta opile, sest seda ma lootsi just vältida, vaid konkreetsema ravi/dieedi saamiseks. Peale seda, kui saatsin kirja, küsis paar küsimust, siis suureks üllatuseks nädal hiljem sain kliinikumist kõne, mind on arst pannud maovähendus operatsiooni nimekirja. Kuna ikkagi see oli mulle ootamatu ja mitte üldse ka eesmärk, siis loobusin kohe. Registraator ütles, et kui ümber mõtlete helistage tagasi, sest aeg on niikuinii alles 10 jaanuar 2012.a.

Peale pikka vestlust abikaasaga olin valmis kaaluma siis seda võimalust ja helistasin tagasi. Ta ütles mulle hea lause: "Kas võtad tablette 5 aastat lootuses, et äkki saad midagi alla, või käid opil ja saad u aastaga alla ja oled juba 4 aastat õnnelikum!"

Dr. Sillakivi on oma ala parimaid kirurge ja teda soovitasid ka teised. Hakkasin uurima siis täpsemalt selle kõige kohta. Abikaasal on üks hea omadus, et kui ta millestki huvitub või kokkupuutub, siis ta uurib väga põhjalikult kõike seetõttu teadsin, et ta on 100% läbi mõelnud selle omapoolse soovituse mul minna opile. Ta andis lugeda Marguse blogi, mis on väga hästi kirja pandud, aga kõik teised keda mina tundsin....kõikidel on lause MA EI KAHETSE SEDA! SEE AITAS MIND! TEEKS VEEL KUI VAJA! aga ikka keegi ei rääkinud, et mis tunne ikka on peale oppi jne.

Õnneks võtsin julguse kokku ja tutvusin ühe inimesega, kes selle läbinud ja palusin ausat vastust. Ütleme nii, et mul vajus süda kurku kui lugesin tema kirja ja ka mees ehmatas. See tegi asja reaalseks. Ei ole ikka nii, et teen aga snip-snip ja kaal kaob ja lilled õitsevad, linnud lendavad ja ükssarvikud kakavad vikerkaari :D

See on ka põhjus, et miks ma tegin selle blogi, et anda ka omalt poolt reaalse tunde sellest, mis ees ootamas mõnda.

Hüperinsulineemia

Selline keerulise nimega diagnoos tuli siis mulle ainevahetusetestis. Kuna keskendusime rasedusele ja ei puudutanud enam seda teemat uurisin oma perearstilt, et mis see on. Tema esmane reaktsioon oli ehmatus ja siis ütles, et ole rõõmus, et selline diagnoos sulle praegu 28 aastaselt pandi, sest see on II diabeedi algstaadium. Teisisõnu, kui oma elu ei muuda on 40-selt diabeet :(

Netist ma ei leia ka head vastust selle kohta, kuid arst tõlkis maakeelde selle nii:

Hüperinsulineemia on see, kui keha toodab insuliini üleliia, see muutub rasvaks ja see omakorda ladestud organismi.

Imestame siis veel kehakaalu.

Aga ütles ka kohe, et selle diagnoosi puhul polegi ime, et toitumine+trenn+dieedid ei aita, sest tuleb ravida ennekõige selle tekkepõhjust ja siis lisada kõik muu. Sellepärast ütleski M.Väli mulle, et ravime 5 aastat ja siis äkki...

Kuid siin oli muutusehetk! Hakkasin vaatama diabeedi toitumist :)

Arstid, rohud, uuringud...

• 2008.a satun ühele üritusele endokrinoloog ja günekoloog Maie Väliga, kes hakkas uurima, minu kaalu kohta ja siis esimest korda kuulsin oma suureks üllatuseks, et kõik paksused ei ole LAISKUS! Ta kutsus mind enda visiidile ja tegime ainevahetuse testi. Enne kui testi tulemused teada saime, proovisin 2 kuud mingeid tablette (nime kahjuks ei mäleta) aga arst ütles, et see on ainuke mida saab toitumise suhtes määrata ilma ainevahetuse testi tegemata. See töötas hästi, kaotas tugevalt isu ja kaal kadus kuuga 5kg...kuid nagu aimate, siis arstide visiidi on meil nagu on ja ei saanud rohkem sinna, et retsepti uuendada, kui lõpuks aja sain, siis jäigi diagnoos kuulmata ja rohud määramata, sest ma sain teada rasedusest.
• Diagnoosiks ainevahetusetestil oli hüperinsulineemia.
• Kuna rohud on kanged ja ohtlikud, siis lükkus minu ravimine selleks ajaks, kui laps on rinnast võõrutatud.
• 2011 jaanuar oli kõik läbi ja mulle määrati raviks 2x päevas Metforal 850g. Selle rohuga loeti kaasa mulle sõnad: laste saamine lükka vähemalt 5 aastat edasi ja ravin sellega ennast 5 aastat, ÄKKI siis saab midagi korda, kuid kaalulangusest ei räägi.

Eellugu

Räägin natukene ka millest minul kõik alguse sai.
Kooli ajal polnud ma nüüd kõige paksema aga ka mitte kõige peenem...ütleme siis, et paras :) Keskkooli lõpetades kaalusin vaevu 50kg, olin hästi kõhna ja normaalselt lihastes.

Kaalustatistika

• Olen sündinud 1982.a ja 162cm pikk.
• 2002.a olen 20 aastane ja kaalun ikka vaevalt 5okg, kuid suvel jään ootama oma esimest last. Paari päevaga läksin sõna otseses mõttes paiste, riided ei läinud enam selga ja halb hakkas sest liigutada oli võimatu. Laps sündis 2003.a ja sünnitama minnes tuli mulle kukile +35kg lisakaalu :( See kaal ei kadunud enam!
• 2006.a suvel jäin ootama oma teist last, lisandus lubatud +12kg. Sünnitama minnes oli kaal 86kg.
• 2009.a ootan oma kolmandat last, kaaluks on raseduse alguses 92kg, sünnitama minnes (2010 jaanuar)oli kaal 94,5kg...olin enda üle uhke, sest ülekaalulistel on suur oht veelgi nö üle süüa.
• 2010-2011.a liigub minu kaal 92-102.5kg vahel

Suurimat muutust hakkasime tegema oma pere toitumisest 2011 jaanuaris, kaotades saia menüüst, seetõttu ka vähendasime küpsetamist, suurendasime veelgi niigi korraliku salati osakaalu toidu juures ja tõime rohkemalt köögivilju toidu juurde.

Oma elu AINSA dieedi tegin ma 2011.a aprillis, proovides koos tuttavaga käsi-käes proteiini dieeti. See töötas väga hästi! oleks töötanud veelgi paremini kui ma oleks suutnud hoida toidu kogustest kinni, aga kaalukaotus oli 95kg pealt 88,5kg peale.

Kuid saatuslikuks sai töö, mis minul on istuv ja veelgi hullemas variandis, kodune! :( ülipikad tööpäevad mis ulatusid hooajati 1-3 öösel andsid oma karistuse.

Algus

Hakka siia kirja panema kõike, mis on minu kaalu kadumisega seotud, sest usun, et see võib nii mõndagi aidata.
Idee on avameelselt kirjutada oma teekonnast tervislikuma elu ja kaalu poole.